Vee aurumis- ja erisoojus

Ülesanne. Ühe kilogrammi veeauru kondenseerumisel keemistemperatuuril eraldub teatav soojushulk. Kui palju vett saab soojendada ühe kraadi võrra selle soojushulga arvelt?

Lahendus. Paneme kirja andmed.

Antud:
L equals 2257 space fraction numerator k J over denominator k g end fraction c equals 4 comma 2 space fraction numerator k J over denominator k g times space degree C end fraction m subscript v a end subscript equals space 1 space k g capital delta T equals 1 space degree C minus negative negative negative negative negative negative negative negative m subscript v equals space ?

Kilogrammi veeauru kondenseerumisel keemistemperatuuril eraldub soojushulk

Q equals L times m subscript v a end subscript equals 2257 space fraction numerator k J over denominator k g end fraction times 1 space k g equals 2257 space k J comma

kus L on vee aurumissoojus keemistemperatuuril ning m subscript v a end subscript tähistab veeauru massi. Kui vesi saab sellise soojushulga, siis ta soojeneb capital delta T võrra ning seejuures kehtib

Q equals c m subscript v capital delta T comma

kus c on vee erisoojus ning m subscript v on meid huvitav veekogus. Avaldame viimase ning arvutame:

m subscript v equals fraction numerator Q over denominator c capital delta T end fraction equals fraction numerator 2257 space k J over denominator 4 comma 2 space fraction numerator k J over denominator k g times space degree C end fraction times 1 space degree C end fraction equals 537 space k g.

VASTUS: kilogrammi veeauru kondenseerumisel eraldunud soojushulgaga saab ühe kraadi võrra soojendada 537 space k g vett.