Raskusjõud

Raskusjõud on gravitatsioonijõud, millega Maa ja teised planeedid tõmbavad nendest palju väiksemaid ja lähedal asuvaid kehi oma keskme poole.

Raskusjõud mõjub kõigile Maa pinna lähedal olevatele kehadele, kuid erinevaid kehi tõmmatakse külge erineva jõuga. Gravitatsioonijõu üldvalem ütleb, et

gravitatsioonijõu üldvalem. F=G korda Mm jagatud r ruuduga..

Siin r  on kaugus kehade vahel, M ja m on kehade massid, G on gravitatsioonikonstant.

raskusjõud

Õuna keskme kaugus Maa keskmest on võrdne h + R.

Maa pinna lähedal mõjuva raskusjõu arvutamisel võetakse massiks M  Maa mass, m on selle lähedal asuva keha mass. Kauguse  võib sageli lugeda võrdseks Maa raadiusega R = 6400 km. Seda tohib teha siis, kui keha on maapinnal või selle kaugus Maast on palju väiksem kui Maa raadius.

Lihtne on näidata, et raskusjõudu saab arvutada ka lihtsama valemiga, keha massi m ja raskuskiirenduse g kaudu:

F=mg.

Kuna gravitatsioonijõu mõjul saadav kiirendus

a equals F over m equals fraction numerator G m M over denominator R squared end fraction colon m equals fraction numerator G M over denominator R squared end fraction equals 9 comma 8 space m over s squared,

siis saamegi  F equals m g.

Raskusjõud. F=mg.

Nii oksal rippuvale kui kukkuvale õunale mõjub ühesugune raskusjõud.

Raskusjõu mõjul muudavad kehad oma liikumise kiirust. Kui lasta käest lahti mingi keha, siis kukub see maapinnale. Seejuures suureneb keha kiirus langemisel pidevalt. Kui visata keha üles, siis raskusjõu mõjul keha kiirus pidevalt väheneb. Keha saavutab oma tõusu kõrgeima punkti ning hakkab siis langema tagasi maa poole. Raskusjõud võib põhjustada ka kehade deformeerumise: selle mõjul vajuvad juhtmed looka ja painduvad nisukõrred. Kõik Maal elavad organismid on kohastunud pidevalt toimiva raskusjõuga.

INGLISKEELSED TERMINID
raskusjõud – force of gravity