Spektrijoonte lainepikkusi
Aine tähis | Aine nimi | Spektrijoone lainepikkus (nm) |
Hg | Elavhõbe | 404,6 |
H | Vesinik | 410,2 |
Hg | Elavhõbe | 435,8 |
He | Heelium | 447,1 |
Cd | Kaadmium | 479,9 |
Cd | Kaadmium | 508,6 |
Hg | Elavhõbe | 546,1 |
Hg | Elavhõbe | 576,9 |
Hg | Elavhõbe | 579,0 |
Na | Naatrium | 589,0 |
Cd | Kaadmium | 643,8 |
H | Vesinik | 656,3 |
He | Heelium | 706,5 |
Iga aine hakkab kuumutamisel (või muul viisil ergastamisel) kiirgama teatud kindlaid, just vaid sellele ainele omaseid elektromagnetkiirguse lainepikkusi. Nii on näiteks vesinikule omane üks kiiratavate lainepikkuste komplekt, naatriumile teine, süsinikule kolmas jne. See võimaldab kiirgust analüüsides kindlaks teha aine koostist.
Ülaltoodud tabelis on antud mõned nähtava valguse piirkonda (400-700 nm) jäävad lainepikkused, alates kõige väiksematest lainepikkustest. Tegelikult on spektrijooni märksa rohkem. Vesiniku (H) jaoks on tabelis näidatud 2 kiiratavat lainepikkust, kuid H kiirgab ka muid nähtavaid lainepikkusi (vt artikkel “Spekter”.)
nm=nanomeeter
INGLISKEELSED TERMINID
spektrijoon – spectral line