VE00. Kasulikud valemid

Vedeliku (ja tegelikult ka muude faaside) tihedus on defineeritud kui materjalikoguse massi m ja ruumala V suhe: rho equals m over V.

Vedeliku üleslükkejõud avaldub valemiga: F subscript Ü equals rho g V, kus rho on vedeliku tihedus ja V vedeliku ruumala.

Kuna rõhk p on jõu ja pindala suhe (p equals F over S), siis saame vedeliku rõhu sügavusel h üleslükkejõu kaudu nii:
F subscript Ü equals rho g V F subscript Ü over S equals fraction numerator rho g V over denominator S end fraction p equals fraction numerator rho g times S times h over denominator S end fraction equals rho g h

Rõhu ühik SI süsteemis on Paskal (Pa), mis definitsiooni kohaselt võrdub njuutoniga ruutmeetri kohta (N/m2). Ajalooliselt on jäänud kasutusse ka mitmeid teisi rõhuühikuid, näiteks atmosfäär (atm), mis on võrdne 101325 paskaliga – see on keskmine õhurõhk merepinnal, temperatuuril 20oC. Veel kasutatakse õhurõhust rääkimisel ühikut millimeetrit elavhõbedasammast (mmHg) – õhurõhk 1 atmosfäär on sama suur rõhk, mille tekitab 760 mm kõrgune elavhõbedasammas, seega on standardne õhurõhk neis ühikutes 760 mmHg. Vähem kasutatakse ühikut 1 torr, mis on võrdne 1 mmHg. Samuti on olemas ühik 1 bar, mis on võrdne 100000 paskaliga.

Vooluhulk on vedeliku maht, mis ajaühikus ühest punktist teise kantakse, selle ühik on m cubed over s.

Bernoulli võrrand seob vedeliku staatilise ja dünaamilise rõhu: P subscript 1 plus 1 half rho v subscript 1 plus rho g h subscript 1 equals P subscript 2 plus 1 half rho v subscript 2 plus rho g h subscript 2.