MÜ00. Kasulikud valemid
Kiirenduse definitsioon. Mitteühtlane liikumine tähendab, et liikumine toimub kiirendusega. Kiirendus tähendab kiiruse muutumise kiirust (ehk kiiruse muutumist aja jooksul). Viimane lause võib esmapilgul tunduda segane, kuid just nii on kõige mugavam arvuliselt iseloomustada olukordi, kus keha liikumiskiirus muutub.
Oletame, et keha alustab liikumist algkiirusega ning saavutab vaadeldava aja jooksul mingisuguse lõppkiiruse . Sellisel juhul on kiirendus võrdne kiiruse muutuse (lõpp- ja algkiiruse vahe) ja selleks kulunud aja jagatisega:
.
Kiirendus võib omada ka negatiivseid väärtusi. Selline olukord saab juhtuda siis, kui algkiirus on suurem, kui lõppkiirus . Tavakeeles öeldakse sellise olukorra kohta (kui kiirus väheneb), et tegemist on aeglustumisega. Seega kiiruse vähenemine väljendub mehaanikas asjaolus, et kiirenduse väärtus .
Igapäevaelust teame, et ka kiirendus võib igal ajahetkel muutuda, kuid koolifüüsikas enamasti selliseid ülesandeid ei vaadelda, vaid piirdutakse lihtsuse mõttes juhtumitega, kus kiirendus püsib vaadeldava aja jooksul muutumatuna.
Ühtlase kiirendusega liikumise üldine liikumisvõrrand ja selle tuletamine.
Ühtlane kiirendus tähendab seda, et kiirendus ei muutu ning kiirus muutub seega lineaarselt.
Alati kehtib seos
.
Keskmine kiirus sõltub nii alg- kui ka lõppkiirusest:
.
Saame liikumisvõrrandi avaldada kujul:
Algne teepikkus ja algkiirus on praktilistes, elulistes ülesannetes üldjuhul teada (saame mõõta, millised on uuritavad suurused mingil vaadeldaval alghetkel). Lõppkiirust aga ette teada üldiselt ei ole, sest kiirendusega liikudes sõltub see kulunud ajast. Seega antud valemit praktikas tihti rakendada ei saa.
Küll aga on lisaks algkiirusele üldiselt teada, millise kiirendusega hakatakse liikuma. Seega saab kiirenduse definitsioonist avaldada lõppkiiruse:
Kirjutame viimase avaldise sisse võrrandisse . Tulemuseks saame:
Saadud tulemust on võimalik veidi lihtsustada:
Lõplik kuju on seega:
Seos alg- ja lõppkiiruse, kiirenduse ja teepikkuse vahel ilma ajamuutujata.
Veel on võimalik tuletada eelmisega analoogne võrrand, kuid selline, mis sisaldab lõppkiirust ning ei sisalda ajamuutujat. Tegemist on vähem kasutust leidva valemiga, kuid vahel on see siiski kasulik. Vaatleme kiirenduse definitsiooni:
Korrutame mõlemad võrduse pooled ajaga t:
Korrutame mõlemaid võrduse pooli keskmise kiirusega :
Kuna teame, et , siis asendame kummalegi võrduse poolele erineva valemi keskmise kiiruse kohta:
Võrduse vasakul poolel saab taandada ajamuutuja t ning võrrandi pooled läbi jagada kiirendusega a:
Lõpuks saab kasutada matemaatikast tuntud seost :