Magneetumine
Magneetumine on nähtus, kus magnetvälja paigutatud keha, millel varem ei olnud magnetilisi omadusi, omandab võime ka ise tekitada magnetvälja. Eri tüüpi ainete reaktsioon magnetväljale on erinev. Osadel juhtudel aine magneetub selliselt, et tekkiv väli tugevdab algset magnetvälja, osadel juhtudel aga, vastupidi, nõrgendab seda.
Kolm peamist magneetumise mehhanismi on ferromagnetism, paramagnetism ja diamagnetism. Vastavalt eristatakse kolme tüüpi aineid: ferromagneetikud, paramagneetikud ja diamagneetikud. Kuigi need aineklassid on üksteisest selgelt eristatavad, päris ranget piiri nende vahel siiski pole. Mitu magneetumismehhanismi võivad aines esineda ka üheaegselt, ja temperatuuri või löökide mõjul võivad aine magnetomadused tugevasti muutuda.
Selgelt avalduvaid, tugevaid magnetvälju tekitavad ferromagneetikud. Kui tavaelus kõneldakse magnetitest, mõeldakse tavaliselt just neid. Ferromagneetik magneetub magnetvälja asetamisel selliselt, et tugevdab talle mõjuvat algset välja sadu või tuhandeid kordi. Ainult vähestel ainetel (raud, nikkel, koobalt ja mõned teised) on ferromagnetilised omadused.
Paramagnetism ja diamagnetism on kaks viisi, mille abiga ained reageerivad nõrgemini magnetväljale. Paramagneetik tugevdab talle mõjuvat välja veidi, kuid palju vähem kui ferromagneetik. Diamagneetik nõrgendab talle mõjuvat välja.
Aine mikroosakeste tasandil tähendab magneetumine põhiliselt seda, et aineosakesed korrastuvad magnetvälja rakendamisel erilisel viisil, nii et tekib summaarne magnetväli, mis lisandub algsele väljale. Mittemagneetumise või nõrga magneetumise puhul jääb osakeste puhul valdavaks nende kaootiline, korrapäratu olek. Korrastus suureneb vaid vähe ning tekkiv lisamagnetväli on nõrk.
Kõneldakse ka ainete ümbermagneetumisest ja demagneetimisest, eriti ferromagneetiku puhul. Ferromagneetiku ümbermagneetumise all mõistetakse nähtust, kus ferromagneetikule rakendatakse niivõrd tugev magnetväli, et tema domeenid muudavad oma orientatsiooni eelissuunda.
Ferromagneetikut on võimalik ümber magneetida.
Demagneetumine on protsess, mille puhul ferromagneetikud on viidud sellisesse olekusse, kus tal täielikult puudub omamagnetväli. Seda on võimalik saavutada, juhul kui korrastada domeenid nii, et nad moodustavad suletud ringe.
INGLISKEELSED TERMINID
magneetumine – magnetization
püsimagnet – permanent magnet
ferromagnetism – ferromagnetism
paramagnetism – paramagnetism
diamagnetism – diamagnetism