Radioaktiivsus

Radioaktiivsuseks nimetatakse mingit liiki osakeste iseeneslikku kiirgumist tuumadest.

Mõned looduslikud ja tehislikud keemilised elemendid lagunevad pidevalt ja iseeneslikult, kusjuures see lagunemine ei allu mingitele välismõjutustele. Radioaktiivsuse avastas 1896. aastal prantsuse füüsik H. Becquerel uraanisooladega eksperimenteerides. Ta täheldas, et uraanisoolad kiirgavad silmale nähtamatut kiirgust, mis suudab läbida pakse ainekihte ning jätab endast jälje fotoplaadile. Esimestena uurisid radioaktiivsust Marie Curie-Sklodowska ja tema abikaasa Pierre Curie, kes avastasid kaks uut radioaktiivset elementi, raadiumi ja polooniumi. Ajapikku tehti kindlaks, et kõik perioodilisustabelis 83-st suurema järjenumbriga keemilised elemendid on radioaktiivsed.