V00. Kasulikud valemid

Võnkumine ehk võnkliikumine ehk ostsillatsioon on keha, aine või välja mingi omaduse korduv pidev muutumine tasakaaluolekust ühele ja teisele poole. Võnkumist saab kirjeldada siinus- või koosinusfunktsiooniga (sõltuvalt sellest, milliseks loeme võnkumise algpunkti).
Harmooniliselt võnkuva keha asukohta kirjeldav võrrand:_{$x equals A times sin left parenthesis omega t right parenthesis$}, kus x on keha hälve ehk kaugus tasakaaluasendist, A on amplituud,_$omega$ on nurksagedus, t on aeg.

Laineks nimetatakse võnkumise levimisprotsessi ruumis. Laine levimiskiiruse v, lainepikkuse_$lambda$ ning perioodi T vahel kehtib järgmine seos:_{$v equals lambda over T$}.
Matemaatiliseks pendliks nimetatakse venimatu kaalutu niidi otsa riputatud punktmassi. Pendli periood T ja tema pikkus l on seotud järgneva valemi kaudu:_{$T equals 2 pi square root of l over g end root$}, kus g on raskuskiirendus.

Vedrupendliks nimetatakse absoluutselt elastse vedru otsa riputatud punktmassi. Võnkumist põhjustab siin elastsusjõu ja raskusjõu resultant. Pendli periood T ja tema mass m on seotud järgneva valemi kaudu:
_{$T equals 2 pi square root of m over k end root$}, kus k on vedru jäikus.