Voolavus

Vedelikule on omane voolavus. See tähendab, et vedelik võtab selle “anuma” kuju, mis teda ümbritseb, olgu selleks kastrul või jõesäng. Kui tahkise kuju muutmiseks (näiteks toorraua tükist mõõga sepistamiseks) tuleb reeglina rakendada küllalt suurt jõudu ja vaeva kulutada, siis vee kuju saab kergesti muuta lihtsalt teistsuguse kujuga anumasse valamisega.