Neutron
Neutron on aatomi tuuma elektrilaenguta osake.
Aatomite tuumad koosnevad kahesugustest osakestest: neutraalsetest neutronitest ja positiivse elektrilaenguga prootonitest. Neutronit tähistatakse n või n0.
Tuum tervikuna on tänu prootonitele laetud positiivselt.
Pikka aega kujutleti prootoneid ja neutroneid algosakestena, mida enam väiksemateks osadeks jagada ei saa. Viimase aja teooriate kohaselt on siiski ka prootonil ja neutronil struktuur. Nad on liitosakesed, mis koosnevad kvarkidest. Kvarke on mitut tüüpi, neutron koosneb kahest niinimetatud d-kvargist ja ühest u-kvargist. Valemiga kirjutatakse seda n = (udd).
Neutroni kvarkstruktuur.
Neutroni mass on veidi suurem kui prootoni mass. See on 1,67492716 · 10−27 kg.
Prootoni ja neutroni ümardatud massid on võrdsed: 1,67 · 10−27 kg.
Vaba neutroni eluiga on veidi alla 900 sekundi ehk vähem kui 15 minutit.
Sõna ‘neutron’ tuleneb ladinakeelsest sõnast neuter, mis tähendab ‘ei kumbki’.
INGLISKEELSED TERMINID
neutron – neutron