MJ05. Juhtmelõigule mõjuv magnetjõud. Kommentaar ülesandele

Väljajooned. Tuletame siinkohal veel kord meelde, et vektorväljade korral räägitakse tänapäeval vastava välja väljajoontest, mitte jõujoontest. Jõujoontest saab rääkida ainult jõuvälja korral, kus igas ruumipunktis on antud vaadeldavale kehale mõjuv jõud, olgu selleks siis raskusjõud või mingi muu jõud. Jõujoone mõiste elektri- või magnetvälja korral on vananenud ja võib öelda ka, et vale mõiste, eriti magnetvälja korral, kus välja kujutaval joonel, mille puutuja annab induktsiooni suuna, ei ole jõu suunaga otsest seost. Jõud on küll alati väljajoontega risti, kuid jõu suund sõltub muudest füüsikalistest tingimustest. Näiteks on joonisel jõud risti nii väljajoone kui ka juhilõiguga. Seetõttu saab teda nimetada väljajooneks või ka magnetinduktsioonijooneks (lühidalt induktsioonijooneks), mis ütleb, millise väljaga on tegemist. Kui näiteks vaadata magnetväljas liikuvale punktlaengule mõjuvat magnetjõudu, siis see on alati risti laengu asukohas oleva magnetinduktsiooniga, kuid on risti ka laengu liikumiskiirusega, mistõttu jõu suund ainuüksi väljajoone suunaga määratud ei ole. Jõujoont on korrektne kasutada ainult jõuvälja korral, kus väljajoone puutuja annab kehale vastavas väljapunktis mõjuva jõu suuna. Nagu öeldud, elektrivälja väljajoone nimetamine jõujooneks just otseselt vale ei ole, sest elektrivälja tugevus näitab antud väljapunktis asetsevale positiivsele üksiklaengule mõjuvat jõudu, kuid ka siin on väljajoone mõiste kasutamine korrektsem.