Aeg

Mistahes füüsikaline protsess, olgu lihtne asukohamuutus, temperatuuri ühtlustumine anumas või elektrivoolu kulgemine juhis, leiab alati aset niihästi ajas kui ruumis.

Ajast räägitakse füüsikas kahes mõnevõrra erinevas tähenduses. Me võime kõigepealt rääkida ajavahemikust. Siis huvitab meid protsessi kestus, näiteks kui küsime “Kui kaua kulus lennukil üle ookeani lendamiseks?” Teisalt võib meid huvitada ajahetk. Kui küsime “Millal maandus lennuk San Franciscos?”, huvitab meid just ajahetk. Tegelikult on küll nii, et see, mida argielus nimetame ajahetkeks, on siiski lõpliku pikkusega ajavahemik, kuid tühiselt lühikese kestusega.