N00. Kasulikud valemid

Dünaamikas uuritakse liikumise põhjuseid ning kõige üldisemalt on mistahes liikumise põhjuseks alati kehadevaheline vastasmõju ning vastasmõju suuruse iseloomustamiseks on välja mõeldud suurus nimega jõud. Kuna jõu mõjumise puhul ei piisa vaid jõu arvväärtuse teadmisest, vaid oluline on ka jõu mõjumise suund, siis on jõud vektoriaalne suurus. Vektoreid tähistatakse nii matemaatikas kui ka füüsikas väikese paremale suunatud noolega vastava suuruse kohal. Võõrkeelses kirjanduses eristatakse vektoreid vahel paksus kirjas kirjutamisega, kuid siin kasutame noolega tähistust.

Kui vektori suund on teada või see ei ole uuritavas kontekstis oluline, siis tihti jäetakse vektoreid iseloomustavad nooled vastavate suuruste pealt ära, kuid sellisel juhul peab lugeja alati silmas pidama, et tegelikult on sellised suurused vektoriaalsed, mille puhul on lisaks arvväärtusele ka suund oluline (nt. jõud, kiirus, kiirendus jm)

Newtoni esimene seadus ehk inertsiseadus väidab, et keha liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt või seisab paigal, kui talle mõjuv resultantjõud on null.
K u i space F with rightwards arrow on top equals 0 comma space s i i s space a with rightwards arrow on top equals 0 space left parenthesis n i n g space ü h t l a s i space v with rightwards arrow on top equals c o n s t right parenthesis

Newtoni teine seadus väidab, et kui kehale mõjuv resultantjõud on nullist erinev, siis liigub keha kiirendusega, mis on võrdeline ja samasuunaline resultantjõuga ning pöördvõrdeline keha massiga. K u i space F with rightwards arrow on top not equal to 0 comma space s i i s space a with rightwards arrow on top equals fraction numerator F with rightwards arrow on top over denominator m end fraction

Newtoni kolmas seadus väidab, et kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja vastassuunalised.

F with rightwards arrow on top subscript 12 equals negative F with rightwards arrow on top subscript 21

Newtoni 2. seadusest saame teada, mis on jõu ühik SI põhiühikutes väljendatuna. Kuna jõud on massi ja kiirenduse korrutis, siis on jõu ühik k g times m over s squared. Sellist ühikut nimetatakse Isaac Newtoni auks njuutoniks ning tähistatakse N tähega. 1 space k g times m over s squared equals 1 space N.

Kaal (tähis P) on jõud, millega keha mõjutab alust, mille peal ta on, või riputusvahendit, mille küljes ta ripub. Kaalu ühik on njuuton (N). Kaalu valem on P equals m g plus-or-minus m a equals m left parenthesis g plus-or-minus a right parenthesis. Märgivalik sõltub sellest, kas g ja a on samasuunalised või vastassuunalised.

Toereaktsioon (tähis N) on jõud, millega alus või riputusvahend mõjutab keha vastu.

Hõõrdejõuks (tähis FH) nimetatakse jõudu, mis takistab keha liikumist või liikuma hakkamist. Et jõud takistab liikumist, nimetatakse seda vahel ka takistusjõuks. Hõõrdejõud tekib alati kehade vahetul kokkupuutel, mõjub piki kokkupuutepinda ja on suunatud vastassuunas liikumisele.
Hõõrdejõu valem on F subscript H equals mu N, kus mu on kehade kokkupuutepindasid iseloomustav ühikuta hõõrdetegur ning N on toereaktsioon.

Rõhk (tähis p) iseloomustab jõudu pinnaühiku kohta. Kuna on suur erinevus, kas sama jõud mõjub väga väikesele pinnale (inimene seisab ainult varvastel ning rõhub aluspinda rohkem) või suuremale pinnale (inimene seisab täistalla peal ning rõhub aluspinda vähem). Rõhu valem on p equals F over S, kus F on jõud ning S pindala, millele jõud mõjub.